Naine24.ee on avaldanud väikese lõigukese Eesti Naise jaanuarinumbris ilmunud minu artiklist. Väikese, kuid siiski.
Moslemist eestlanna: ma ei topi nina oma mehe eraellu
Ajakirja Eesti Naine jaanuarinumbris rääkisid kolm moslemist eestlannat oma loo abielust meestega, kel on lisaks neile veel naisi.
Üks neist, praegu 30-aastane naine, tutvus oma abikaasaga välismaal töötades ja teadis algusest peale, et mees on abielus. «Esimese naise veenmine ei võtnud kuigi palju aega, kuna nende abielu saatsid pidevad tülid, kuid naise perekond pole siiani sellega leppinud,» rääkis ta. Tema enda Eestis elav pere ei suhtunud uudisesse samuti kuigi hästi ning Eesti elavad sõbrannad ei tea tema abielust siiani.
Eestlanna ja tema mehe esimene abikaasa elavad samas majas, kuid eraldi korterites ning naised veedavad igapäevaselt koos isegi rohkem aega kui oma mehega. Lõunasööki teevad nad kordamööda, ainult hommikusööki söövad eraldi. Ka mõlema naise lapsed saavad omavahel hästi läbi.
Eestlanna sõnul on emotsionaalselt kõige raskem vahel välja lööv armukadedus. Kui küsida, kuidas toimib suguline läbikäimine, vastab ta: «Ma ei topi oma nina oma mehe eraellu. Seda teemat me omavahel ei aruta. Ta magab võrdselt öid nii minu kui esimese naise pool.»
Naise abikaasa on õnnelik, et islamis on selline asi lubatud. «Vastasel juhul jääb mehele ainult kaks võimalust – kas lahutada oma esimesest naisest ja jätta naine üksi või minna patuse elu peale.»
http://www.naine24.ee/737948/moslemist-eestlanna-ma-ei-topi-nina-oma-mehe-eraellu/
Mnjah, kui inimestele selline kooseluvorm meeldib ja sobib, miks mitte.
Mina isiklikult vaatan, et see asi mädaneb mitmest otsast. Loodan, et järgnev jutt ei jäta muljet, et see teema mind hirmasti huvitab või keema ajab, olen üldiselt sellisel õlgukehitaval seisukohal, kuid muigan nende pooltargumentide üle, millega asja kuidagi õigustada püütakse. Ma ei ole veel kuulnud, et keegi oleks ühe tõsiseltvõetava ja kaaluka põhjusega lagedale tulnud ja kohe seletan, miks nii arvan
Esiteks ignoreeritakse koraani, oma usu alusbaasi, mis selgelt sätestab reeglid, et 1) abielluda tohib ainult sellega, kes on vallaline, nagu sa ise ja 2) ühte abikaasat teise vastu vahetades pead kõigepealt esimesest lahutama.
Teiseks, vaimne petmine. Ühiskond, mis lubab mitmikabielu, sulgeb naise kindlatesse raamidesse, kuid jätab mehele vabad käed (jällegi, vastuolu koraaniga, mis ütleb, et mehed ja naised on võrdsed). Mõtlen selle vabaduse all just kurameerimisperioodi, mis igale abielule eelneb. Abielus mees tutvub kuskil oma tulevase naine nr2-ga, paneb n-ö silma peale, kudrutab, semmib. Meenutage ise oma abielule eelnenud magusat aega, öiseid telefonikõnesid ja armastuskirju ning kujutlege, kuidas mees kõike seda mingi võõra naise poole õhkab. Kui enda abielus naine sellest pooltki teeb, ollakse raevukad, armukadedad, naine on paha ja viuviuu. Ühesõnaga – abielus naine ei tohi silmarõõme omada, aga mees tohib, noh, kuna ta äkki otsustab mõne oma linnuga abielluda ka lõpuks
Huge imbalance.
Ja kolmandaks korrutatakse ikka ja jälle seda “väga hea, siis ei lähe mees patuelu peale, esimesele naisele jääb majanduslik kindlus ja üleüldse TEIL SEAL Euroopas on üldse üks ussipesa, varjatud polügaamia ja abielumeestel armukesed (irw). küll meil on hea, et asja legaalseks saab teha, sest minul kui mehel on suured vajadused, mida üks naine rahuldada ei suuda (irw2)”
Mees ei lähe patuelu peale – miks peakski? Keegi ei sunni end siduma mehega, kellele pakub huvi kõrvalt vaadata.
Esimese naise majanduslik kindlus – iga ühiskond peaks olema üles ehitatud selliselt, et üks kooselu pooltest saaks vabalt minema jalutada suhtest, mis talle enam ei sobi ning üksikvanemana ka toime tulema.
Euroopa “patuelu” – ei puutu asjasse.
Seksuaalsed vajadused – mehest tehakse mingi madal olend ja oma peenise ori, kellel on seemnekülvaja mentaliteet. Tavaliselt öeldakse juurde ka “a bioloogiliselt on nii ettemääratud, see on loomulik”. Millegipärast ei mõelda sellele, et mehed ei ole tegelikult üldse võimekad, kuna suudavad korraga vaid ühe naise rahuldada (kui sedagi), samal ajal kui naine võib korraga või järjest nt kolm meest ette võtta
Ka täiesti loomulik asi ja looduse “kingitus” või nii.
Mina usun, et igaühel on õigus oma arvamusele, seega tänud, et oma mõtteid ja arvamust jagasid ja põhjalikult lahti seletasid.
Islamis ei ole mitmikabielu kohustuslik, vaid see on pigem varint, võimalus teatud juhuks. Tõesti, koraanis on kirjas, et abiellu sellega, kes ei ole veel abielus, kuid see on antud soovituse vormis, mitte käsuna. Samuti nagu mitmikabielu on antud võimalusena mitte käsuna ja see sinu poolt välja toodud värss näitab hästi, et ainuabielu on parem mitmikabielust. Nii on see öeldud ka selles kohas, kus on juttu mitme naisega korraga abiellumisest, et kui mees kardab, et ei suuda olla võrdne, siis ongi talle parem ainult ühega abielluda. Ja ma usun, et enamus mehi, kes on siiski mitme naisega abielus, teavad, kui raske on tegeliult kõiges täiesti võrdne olla. Kujutan ette, kuidas selline asi seest närida võib.
Mina ei poolda mitmikabielu, aga ma ei ütle ka, et see peaks olema keelatud – igale inimesele ja olukorrale sobib erinev variant. Küll aga olen ma nõus sellega, et mitmikabielu saab toimida üksnes juhul, kui kõik osapooled sellega nõus on. Või mulle vähemalt tundub nii, vastasel juhul on koduelu kellegi jaoks põrguks tehtud.
Mis koht koraanis ütleb, et kui tahad uut abikaasat, pead esimesest lahutama? Ei leidnud ja ei meenunud selline värss. Äkki täpsustad. Aga igal juhul tundub mulle, et siin on mõeldud naisi, sest naised ei saa islami kohaselt mitme mehega korraga abielus olla.
Islami järgi tegelikult kurameerimist ju ei eksisteeri – st naise ja mehe vahelised lähedased suhted saavad alguse pärast abiellumist. Samas ei tasu unustada, et naised ei ole siiski mehed – naiste loomus ja vajadused on hoopis teised kui meestel. Naised armastavad kõrvadega, mehed silmadega, teate ju küll. Euroopa puutub asjasse täpselt niipalju, et inimloomus on igal pool ühesugune. Ma võiksin siinkohal hea näitena tuua oma vanaisa, olgu muld talle kerge, kes pidas kahte perekonda korraga ja ehitas mõlemale naisele majad ja mõlema naisega olid lapsed. Muidugi ei olnud ta mõlemaga paberil korraga abielus, aga see näitab tegelikult hästi, et vahet ei ole, kus maailma otsas see mees on. Mehed on igal pool oma olemuselt sarnased. Nüüd oleneb sellest, mida ühiskond (religioon) neile heaks tavaks ette kirjutab ja kui palju sellest järgitakse või võimalik järgida on. Nagu minu vanaisa oli mõtteliselt abielus korraga kahe naisega, nii on ka Egiptuses palju mehi siiski, kes oma naisi petavad. Nende ihad või tahe või kuidas seda iganes nimetada on suuremad ühiskonna normidest kinnipidamisest. Vahe on ainult selles, kas teha seda avalikult ja võtta endale kohustused ja vastutus või salaja kohustusi-vastutust eirates. Ma ei taha siinkohal üldse öelda seda,et Euróopas on üks ussipesa ja oi tore-kena elu siin on. Tahan öelda, et mehed on mehed ja inimesed on inimesed ühtmoodi igal pool. Aga kui mõni mees tahab võtta endale vastutuse ja kohustuse mõlema naise ees ja esimene naine ja teine naine on sellega nõus, siis islam jätab siinkohal ukse lahti ja ma ei näe küll, miks see kuidagi kellegi vastu halb on. Kui kõik on rahul, siis on ju kõik võitnud. Asi ei ole alati seksuaalses rahulduses, vaid lihtsalt tekivad tunded – eriti näiteks juhul, kui esimene abielu oli korraldatud, abiellusid sugulased vms.
…Unustasin kommenteerimast seda naiste ja meeste võrdsuse kohta. Islamis on naine ja mees küll võrdsed Jumala silmis, kuid Jumal on neile nende loomust silmas pidades andnud eluks erinevad kohustused ja erineva vastutuse. Nt naisel on õigus olla ülalpeetud ja mehel on kohustus teda ülal pidada. Naisel ei ole kohustust meest ülal pidada, sest tema kohustuseks on kodu hoida. Kui ta aga soovib tööl käia ja raha teenida ja tema kodu hoidmine ei jää unarusse, ei saa mees teda keelata end täiendamast, raha teenimast. Samuti nt palvetamine moshees – mehel on parem palvetada koosteiste meestega kogukonnas, naisel kodus islami järgi, kuid kui naine soovib mosheesse minna, ei saa mees teda keelata. Ehk et mõlemil on kohustus palvetada, kuid kus seda teha, on erinev. Mõlemil on kohustus oma pere eest hoolitseda, kuid kuidas, on erinev. Ehk et inimestena on naine ja mees küll võrdsed, mees ei ole naisest ülem, kuid vastavalt loomusele on seadused (kohustused, vastutus) erinevad. Kui kellelgi tekib küsimus, et miks mehel võib olla mitu naist ja naisel ei või olla mittu meest, siis peamiseks põhjuseks on siinkohal ikkagi sugulusliini teadmine. Kui naisel on mitu meest, ei ole teada, kelle laps täpselt sünnib. Kui mehel on mitu naist, on teada. Islamis on suguliini teadmine ülioluline, sellega seonduvad kõik pärimisõigused nt. Ka orvule ei tohi panna kasuvanema nime ja ka naisele jääb sel põhjusel oma isa nimi alles abielludes.
Seletan kohe lahti, mida oma teise punti all täpselt silmas pidasin. Islam ei keela kurameerimist
Ja selle all ma ei mõtlegi seksuaalsel tasandil suhtlemist, vaid teineteisega tutvumise, armastuskirjade ja õhkamiste perioodi. Kui paljud inimesed abielluvad tänapäeval nii, et näevad silmapiiril meesolendit, ahah, selge, tema võtamegi? Kui paljud niimoodi pea ees tundmatusse hüppavad, omamata mingit aimu teispoole nimest, vanusest, elust, iseloomust, hobidest, harjumustest ja mõttemaailmast? Tavaliselt on ikka igale abielule eelnenud mingi semmimine. Tutvutakse abielusaitidel, hobifoorumites, tööalasel suhtlemisel, naabritega, poes, lennukis, ärikohtumisel jne jne jne. Mari kohtub Kallega, alustatakse suhtlust, mis võib alguses olla ametlik ja asine, kuid millest areneb midagi sügavamat. Chatitakse internetis, lobisetakse telefonis, võib-olla saadakse ka kokku. Koraan ei keela kahel vallalisel noorel nt üks tore päev lõbustuspargis veeta 
Kalle avaldab armastust ning soovib Mariga abielluda, mis ka teoks tehakse. Arvan, et see lihtne näide võtab kokku paljude Love Story 
Ja nüüd, aastaid hiljem läheb seesama Kalle oma uuele ärikohtumisele ja kohtub seal äripartner Liisuga. Hiljem vahetatakse tööalaseid e-maile ja telefonikõnesid, millele märkamatult veidi isiklikum lähenemine tekib, hakatakse sõbratasandil suhtlema, seejärel keegi armub, järgnevad tulised sõnumid ja kirglikud kõned ja Kalle vaatab, et tohoh, Liisu on ikka äge naine, võtame tema ka ära. Näide illustreerimaks olukorda, kus mees VÕIB kudrutada, sest ÄKKI ta ka abiellub, aga kui oma kodune Mari sama teeb, on asi LUBAMATU 
See naiste ja meeste loomus tundub ühe äraleierdatud klišeena. Kõrvade ja silmadega armastamine, ma arvan, et see on meeste-naiste hulgas üsna 50:50
Mina näiteks olen see silmadega armastaja, ilusad sõnad ja ülistused jätavad üsna külmaks, naudiksin parema meelega muid vaatepilte 
Kui mehed on igalpool sarnased (mis pole tõsi, kuna ühegi inimese Lugu ja Mina ei sarnane teisega), nende ihad on suuremad (pole samuti tõsi, see varieerub) ning mitmikabielu on hea võimalus neile vastu tulla ja asi avalikuks-legaalseks teha, siis äkki peaks ka meie, naised, ühise rinde moodustama ja endale polüandria aktsepteerimise-legaliseerimise välja nõudma? 
Et suuremate ihadega naistel oleks ka võimalus heale elule. Et saaks ka vaheldust, ühe blondi ja teise brüneti, ühe paksu ja teise peenikese, ühe reaal- ja teise humanitaarhuvidega jne 
Kui minna sinna kõige madalamale looduslik-loomulikule tasemele, millel seistel propageeritakse seemnekülvaja mentaliteeti (ei ütle, et sina propageerid, aga ma olen neid küll ja küll kuulnud:)), saab ju ka väita, et kuna ovulatsiooniperioodil tekib naisel instinkt nüüd ja kohe esimese meesisendiga paarituda siis miks meid küll piiratakse? 
Ometi ei lasku keegi meist nii madalale tasemele, et oma instinktid esimeseks prioriteediks seab. Ka koraan ütleb selles oma seisukoha, st seab eesmärgiks hoopis arengu ja kõrgematele tasanditele jõudmise:
Pidev tõe otsimine:
17:36 Ära aktsepteeri midagi enne, kui oled selle enda jaoks lahti mõtestanud. Sa vastutad enda nägemise, kuulmise ja mõistuse eest.
20:2 Me ei läkitanud sulle koraani selleks, et sa hätta jääksid,
20:3 vaid õpetuseks [...]
20:13 [...] Ära rutta koraaniga enne, kui kindel osa on lõpuni ilmutatud, ja ütle: “Isand, suurenda minu tarkust.”
Need (mehed), kes mitmenaisepidamist oma suurte seksuaalsete vajadustega põhjendavad, peaksid mõtisklema nende värsside üle. JA värsi üle, milles mainitakse abielu (lahutamist), milles füüsilise pooleni veel ei ole jõutud –
33:49 O you who believe, if you marry the believing women, then divorce them before having intercourse with them, then there is no interim required of them. You shall compensate them, and let them go in an amicable manner.
Tänapäeval ollakse harjunud, et abielu “õnnistatakse sisse” kohe pulmaööl, millele järgnevad mesinädalad, kus selle füüsilise ihaga veel enam tegutsetakse
Mina näen neis värssides, et parim on saavutada kõigepealt endas vaimne tasakaal, seejärel leida sügavam ühendus teispoolega ja seksuaalne külg on midagi sellist, mis omasoodu areneb ning mis ei seata abielu nt 1 prioriteediks. Seesama va hüperseksuaalne abielumees peaks teise naise võtmise asemel hoopis endaga tegelema ja appreciate’ima oma praegust abikaasat. Külgetõmbeseadus vormib nende suhte sobivaks, ehk siis kas kahandab mehe ihasid või suurendab naise omi 
Win-win olukord.
Lõpetuseks ütlen seda, et tuleks mõista, et mitmikabielu kui selline on nähtus, mis eksisteerib teatud kultuuriruumis ning millel on ainult sellest lähtuv põhjendus, kuid millel puudub toetuspunkt religioossel tasandil.
Värss, millele viitamist palusid:
4:20 If you wish to replace one mate instead of another, and you have given one of them a large amount, then do not take anything from it. Would you take it by falsehood while it is clearly a sin?
استبدال istibdala – replace.
Vahetamine – lahutan esimesest ja abiellun teisega. Lihtne ja üheti mõistetav.
Ehk siis eesti keeles ja lihtsalt – abikaasa VAHETAMINE, mitte juurde võtmine
Ok, see värss algab tegelikult sõnaga “Aga”, millele eelneb värss 19 “O you who have believed, it is not lawful for you to inherit women by compulsion. And do not make difficulties for them in order to take [back] part of what you gave them unless they commit a clear immorality. And live with them in kindness. For if you dislike them – perhaps you dislike a thing and Allah makes therein much good.” ja 20 läheb sealt edasi “But if you want to replace one wife with another and you have given one of them a great amount [in gifts], do not take [back] from it anything. Would you take it in injustice and manifest sin?” Ehk siis, et kui sul on oma naisega probleeme ja ta ei meeldi sulle, võib-olla on selle ebameedivuse kõrval temas siiski palju head, aga kui sa soovid teda (ühte naist) teisega asendada, siis ära võta temale tehtud kingitusi tagasi. Samuti ei lähe see värss minu arusaama järgi küll kuidagi vastuollu selle värsiga, kus on kirjas, et võta kuni neli. See on lihtsalt hoopis teine juhus, mida koraan siin sätestab. (4:3 “And if you fear that you will not deal justly with the orphan girls, then marry those that please you of [other] women, two or three or four. But if you fear that you will not be just, then [marry only] one or those your right hand possesses. That is more suitable that you may not incline [to injustice].”) (quran.com)
Mis puutub mehe ja naise vahelisse kudrutamisse, siis tegelikult islami järgi see ei ole lubatud, kaasas või juures peaks naisel olema ka mõni meessoost sugulane, sest prohvet Mohamed on öelnud,et kui naine ja mees on kahekesi ühes ruumis siis saatan on kolmandaks. Seda sel põhjusel, et kaitsta naise au. Saan aru, et Euroopas on seda auküsimust väga raske mõista, aga see on tõepoolest inimestele siin kõige olulisem ja kui au on kaotatud, on seda väga või isegi võimatu tagasi saada. Nt kui mõni tüdruk siin poistega ringi käib, on tal hiljem keeruline mehele saada, kui mõni neist poistest teda just ei kosi ja tõenäosus on selleks väike, sest ka need mehed ta´havad auväärseid naisi. Just sel põhjusel islam sätestabki, et girlfriend-boyfriend suhet ei eksisteeri. Minu jaoks on islamis järgitav lisaks koraanile ka sunna ja igmaa, ehk siis õpetlaste arvamus tekstidest ja pärimusest´, kes on ikkagi neid vanu tekste õppinud, võtavad arvesse ajaloolist konteksti, miks ja millal mingi suura ilmus ja ei rebi mõtteid kontekstist välja. Mina moslemina võin omada küll mingit arvamust, kuidas mina näen ja tunnen (nt armukadeda inimesena oleks mitmikabielu mulle loomu poolest lihtsalt sobimatu, aga olukordi on ju nii palju erinevaid – abielu raha pärast, kus puuduvad tunded ja soovitaksegi võimalikult vähe lähedust, abielu, kus naine ei saa lapsi ja soovibki kaasnaist, et ka temal oleks võimalik lapsi saada jne), aga ma ei saa siiski teha reegleid usus, et miski on keelatud või lubatud.
Seega mehele ei ole islamis selline teguviis nagu sa kirjeldad, tegelikult lubatud, et umbes äkki abiellub ja äkki ei abiellu. Naisele ei ole lubatud, sest naine ei saa abielluda rohkema kui ühega korraga. Muide, ka mitmemhepidamine eksisteerib täiesti ja seda ei ole vaja kuidagi sisse nõuda. Oleneb lihtsalt,millist religiooni või põhimõtteid järgida. Tänapäeva Euroopa on muidugi nii vaba, et eksisteerib kõike ilmselt ja ka muidugi araabia maades. Seega nagu sa alustasid, kui kellelegi selline kooseluvorm sobib, miks mitte, lasku käia.
Mitmenaisepidamine on olnud ajalooliselt mitmetes kultuurides ja religioonides praktiseeritud ning islamis on sellele vägagi tugev toetuspunkt Koraani värsi 4:3 järgi.
Olen kõikide nende värssidega nõus,et tõdetuleb pidevalt otsida ja asjad enda jaoks lahti mõelda, aga inimesed saavadki asjadest erinevalt aru ja igaühe jaoks ongi oma tõde. Kes midagi millegagi põhjendab lihtsalt see on erinev. Ja kas ühte tõde ongi olemas? On erinevad inimesed, elud ja situatsioonid ning Koraan (islam) on juhis, kuidas mingis situatsioonis toimida. Kes mida ja kuidas järgib on juba igaühe enese asi.
Lisaks siia ka oma vaatenurga. Võtke heaks või pange pahaks – igaühe oma valik
Kuidas selle “kudrutamisega” siis ikkagi on? Mäletan et mõned aastad tagasi sai selle üle veidi pead murtud. Toon siinkohal ära järeldused, milleni toona jõudsin.
Mina näiteks sain aru, et teineteise tundmaõppimine privaatsetes oludes (ilma saatjata), kuigi seda just ei soosita, pole otseselt keelatud. Sest võttes värsi 2:235, mida on üsna mitut moodi inglise keelde tõlgitud (ja millest siis ilmselt eeldada võib, et araabia keeleliselt sobivad mõlemad variandid tõlkeks-tähenduseks). Tõlge, mis mind kunagi mõtlema pani, oli selline:
2:235 And there is no sin upon you if you openly propose marriage to these women, or you keep it between yourselves. God knows that you will be thinking of them, but do not meet them secretly, unless you have something righteous to say. And do not consummate the marriage until the required interim is reached in the Scripture. And know that God knows what is in your souls, so be aware of Him, and know that God is Forgiving, Compassionate.
Mis mu tähelepanu köitis, oli koht, kus on öeldud, et ära kohtu nendega (naistega siis ilmselt, naistega, kellega veel ei olda abielus, kuna neist käib jutt) salaja, kui sul just midagi hääd/õiglast öelda pole. Kuna enne abiellumist tuleb selgeks teha teise usulised vaated (jäi nagu meelde, et see on üks osa tundmaõppimisest), siis ilmselt mingi tundmaõppimise periood peaks ikkagi olema. Pealegi, saatja juuresolekul ei tarvitse inimene end tahta väga palju avada ja suhtlus jääb siiski pigem pinnapealseks. Üks võimalus seega teise privaatseks tundmaõppimiseks oleks seega abielluda ning mitte kiirustada voodisse kargamisega.. Ent samas miks mitte teha seda enne pulmatralli?
Värss näitab, et kui plaanis asja korrektselt ajada ning islamiseadusi mitte rikkuda, siis otseselt nagu pole ju keelatud kahekesi kohtuda. See, et ühiskond asjale viltu vaatab ei puutu islami seisukohalt ju asjasse, sest põhimõtteliselt kui enda süda puhas, mis vahet sel on kui teised igasugu jama välja mõtlevad. Islam ju ei luba tegelikult lambist niisama leiutada teiste kohta valesid välja. Mida praktika näitab, et ikka tehakse küll ja mitte vähe ja mida (avalikku hukkamõistu või halvakspanu) tegelikkuses rohkem kardetakse kui seda, mida islamis lubatud/keelatud..
Nii et mina isiklikult näen keeldu kahekesi kohtumises pigem kultuuritavana kui osana islamist. Teatud kultuuriruumis elades lihtsalt ei saa endale teatud asju lubada, isegi kui islam otseselt ei keela. Või mis, paljusid islamiga kooskõlas olevaid õigusigi ei õnnestu välja nõuda, sest kultuuritavad näevad ette muud, eks
isegi kui tegu “islamiriigiga”.. Sest kõike annab alati tõlgendada erinevalt ning lõppkokkuvõttes taandub kõik ikkagi sellele, kes on see, kes tõlgendab ning kuidas tema sellest aru saab.
Sel ajal kui ühiskond näpuga viibutab naise peale, kes oma “au kaotanud”, õpetab islam panema minevikku seljataha, seda mitte nina alla hõõruma, andestama, austama teist ning mitte toppima oma nina teise isiklikku suhtesse Jumalaga.
See kui inimene on mingil eluperioodil käitunud vähem kui “auväärselt” islami seisukohast ei tee ju teda vähem auväärseks inimeseks hetkel, mil ta muudab meelt ja otsustab end muuta. Seda ei tee islam, seda teeb ühiskond, inimesed.
Ma ei tule siinkohal väitma et minu arusaamad on need ainuõiged. Ent ma ei usu, et need valed ka oleksid. Lihtsalt üks arusaam paljude võimalike seas. Kes on see, kes ütleb, et minu arusaam ei ole õige?
Ilmselt, see, kelle arusaam on teistsugune minu omast ning kelle arusaamadesse ei mahu võimalust, et tegelikult võivad ka mõlemad korraga kehtida.
Kes ütleb, et mu arusaam on õige? Ilmselt see, kes mõtleb minuga sarnaselt..
On sel teemal mõtet vaielda? Ilmselt mitte. Samas enda mõtetest erinevaid mõtteid on alati põnev kuulata.. Just need erinevused on need, mis elule hoo sisse annavad ja vürtsi juurde lisavad. Ning erinevusi tuleb, nagu Koraaniski kirjas, austada
Lõppkokkuvõttes on islamil täpselt nii palju seadusi, kui on inimesi, kes neid enda jaoks lahti tõlgendavad. Ei ole olemas kahte inimest, kes asjadest täpselt samamoodi aru saavad. Minu jaoks on Jumal suurem kui need raamatud, mis temast räägivad, kokku. Heldem ja andestavam kui inimesed endale ette kujutada suudavad ning andnud meile elu oma lõputute võimalustega. Midagi, mille üle tänulik olla ja millest rõõmu tunda
Siirike, loomulikult on sul õigus oma arvamusele nagu kõikidel teistelgi. Me saamegi kõik erinevalt asjadest aru. Aga nagu ma ka enne mainisin, et mingeid kohti Koraanis tõlgendada, ei saa värsse kontekstist välja tirida, vaid neid tuleks vaadata laiemas plaanid – mida ütlevad eelnevad ja järgned värsid ja millest see koht üldse räägib. Teinekord on oluline teada ka ajaloolist tausta, millal ja millistes oludes see värss ilmutati, et selle sisu tegelikult läbi konteksti mõista võiks. Näiteks on Koraanis juttu alkoholikeelust – kui ei tea, milline värss millele eelnes, võib lugeja järeldada, et Koraan on vastuoluline, sest ühes kohas ütleb, et ära palveta joobeseisundis ja teises, et ära üldse joo. Aga teades, et alkoholikeeld tuligi astmeliselt, ei teki mõistmiselt mingit probleemi.
Sama lugu selle sinu poolt mainitud värsiga 2: 235. Asi ei ole selles, kuidas keegi seda tõlkinud on, vaid millest seal tegelikult jutt käib. Kui vaadelda ka eelnevaid värsse, saame kohe selgema pildi.
2:234 And those who are taken in death among you and leave wives behind – they, [the wives, shall] wait four months and ten [days]. And when they have fulfilled their term, then there is no blame upon you for what they do with themselves in an acceptable manner. And Allah is [fully] Acquainted with what you do.
2:235 There is no blame upon you for that to which you [indirectly] allude concerning a proposal to women or for what you conceal within yourselves. Allah knows that you will have them in mind. But do not promise them secretly except for saying a proper saying. And do not determine to undertake a marriage contract until the decreed period reaches its end. And know that Allah knows what is within yourselves, so beware of Him. And know that Allah is Forgiving and Forbearing.
Antud juhul on tegu iddat perioodiga ehk kui kaua peab naine ootama uuesti abiellumisega, kui ta jääb leseks (erineb see nt lahutuse puhul, kui mees on veel elus, siis on ooteaeg 3 kuud, mitte 4k10p ja kui naine on pärast lahutust neitsi, siis temal see ooteperiood puudub – tagamaks, et naine lapseootel ei ole). Igal juhul siin on juttu sellest, et naise mees on surnud ja lisaks ooteperioodile kaasneb ka leinaaeg kui austuse märk surnud mehe suhtes, et ei ole auväärne kohe uude abiellu tormata. Ehk kui nad on selle aja ära oodanud (4 kuud 10 päeva) on neil soovi korral sobilik uuesti abielluda. Järgnev värss räägibki sellest, et selle perioodi ajal on abiellumine keelatud ja samuti igasugune salatsemine või salaplaanide pidamine uue abielu suhtes. Seda sel põhjusel, et naine on leinas ja võib-olla ei ole tema otsustusvõime sel hetkel kõige parem. Samas võib tekkida olukord, kus talle tehtud pakkumine, millele osas ta ei pea kohe otsustama, vaid mis jääb niiöelda tulevikku ootama, on talle kasulik ja see on lubatud.
Seega, mida ma tahan öelda – antud juhul ei ole tegu mingi abielueelse mehkendamisega või tutvumisega, vaid lesestunud naisele viiska pakkumise tegemisega tuleviku jaoks. Loomulikult on väga lihtne sel moel kasvõi igale värsile endale sobilik tähendus külge pookida, kuid et teda, mida meile tegelikult öelda on tahetud, tuleks värsse veidi laiemalt vaadata. Minu arvamus