Egiptuse pulmas

Egiptuse pulm on suursündmus, mis ühendab kaks elu, kaks perekonda ja tihti ka kaks suguvõsa. Pulmakombed on Egiptuses väga erinevad, palju oleneb perekondade majanduslikest võimalusest ja piirkonnast – erinevad pulmatraditsioonid on Ülem- ja Alam-Egiptuses ning erinevatel hõimudel. Ka on oluline asukoht – külapulmad on tavaliselt lihtsad, samas kui linnapulmad väga euroopalikud. Egiptuses ja üldse araabiamaades on pulm tulevase elu alus ja võib öelda ka, et inimese jaoks, kui mitte just kõige olulisem, siis kindlasti väga oluline sündmus. Sest kuigi mees võib korraga abielluda nelja naisega, juhtub seda siiski harva. Ja pidu korraldatakse enamasti ikkagi üks kord elus.

Egiptlastel on tavaliselt kaks pidu – tähistatakse nii kihlumist kui ka abielu. Enne kihlumist lepitakse kokku kõikides abielu detailides. Abiellumiseks kohtuvad mõlema osapoole vanemad ja määravad abielulepingusse kirjutatavate summade suuruse: mahr, mille peigmees annab pruudi vanematele, ja sadaq, mis pruudil on õigus saada lahutuse või mehe surma puhul. Tavaline on see, et peigmehe vanemad kingivad korteri ja pruudi vanemad sisustavad selle mahr’i raha eest. Kuigi tänapäeval on levinud ka variant, et mahr on väike summa ja peigmehe vanemad kannavad kõik kulutused ise või siis pruudi omad sisustavad näiteks vaid köögi. Kui kõik pisiasjad paigas, määratakse abiellumise kuupäev ja loetakse kinnituse märgiks koraanist ette avasuura.

Kihluse puhul ja tõelise abiellumise soovimise märgiks, kingib peigmees pruudile kullast ehteid, mida kutsutakse shapka. See on pruudi jaoks kauaoodatud päev, kuna tihti on kulla kogus suur ja mida suurem, seda rohkem peigmees pruuti väärtustab. Vähemalt teiste silmis. Muidugi oleneb siingi palju peiu majanduslikest võimalustest. Kihluse puhul kingib peigmees ka abielusõrmuse koos kinnitava sõrmusega, mida pulmadeni kantakse paremas käes ja peale pulmi vasakus. Kihluse ja pulma vahele võib jääda ka aasta või rohkemgi, et teineteist paremini tundma õppida ja ka kõik abieluks ette valmistada.

Katb al kitaab ehk raamatu kirjutamine toimub umbes nädal aega enne pulmi, mil registreeritakse abielu ametlikult mošees, kus pühamees mazoon, kellel on selleks riiklikud õigused ja ilmatu suur raamat, võtab pruutpaarilt sinna kahe moslemist meessoost tunnistaja juuresolekul allkirjad. Enne seda loeb ta neile koraani ja küsib pruudi esindaja käest, kas too on nõus pruuti peigmehele üle andma. Kui esindaja puudub, on pruudil endal see õigus. Seejärel võtab peigmees pruudi oma eeskoste alla ja lubab tema eest hoolitseda ja teda kaitsta. Selle järgi on siis pruut ja peigmees ametlikult abielus, kuid kokku kolitakse alles peale pidu.

Mõni päev enne pulmapidu kaunistatakse kodu- ja peomaja väljast värviliste elektriküünaldega, mis vilguvad ja annavad märku, et selles majas on pulmad tulekul. Kohalikus hotellis aga, mis on siin väga mainekas ja sage peopidamise koht, põlevad elektriküünlad aasta läbi. Ramadaani ajal, mil usklikele on seksuaalsuhted päikesetõusust loojanguni keelatud, tekib küll väike paus – see ei ole just kõige populaarsem aeg abiellumiseks.

Traditsiooniliselt küpsetab pruudi pere enne pulmapäeva meeletus koguses küpsiseid peigmehe suguvõsale kingituseks ja uue naise küpsetusoskuste märgiks. Pulmakutset laiali jagades, kingitakse kutse saajale ka väike küpsistekarbike. Samuti toimub enne pulmaõhtut hennapidu ehk laylat al-henna, kus naissuguvõsa tuleb kokku ja maalib pruudi hennavärviga kauniks. Usutakse, et henna punane värvus toob pruudile edaspidiseks eluks õnne. Kuigi küpsiste küpsetamine ja hennaga maailimine on tänapäeval jäänud harvemaks ja linnades praktiseeritakse seda vähe, peetakse pidu ikka ja võrdub see eurooplasele tüdrukuteõhtuga. Poissmeesteõhtuid ei ole.

Pulmapäeval veedavad pruut ja peigmees terve päeva juuksurisalongis, kus tehakse neile meik ja soengud ning samuti riietuvad nad seal ümber. Tihti on kogu salong ühtede piduliste poolt hõivatud – pruudi suguvõsa ühes ja peigmehe oma teises salongis. Seejärel läheb peigmees pruudile salongi järele ja koos sõidetakse fotostuudiosse pilte tegema, seejärel pulmapeopaika. Kohti, kus pulmi pidada, on väga erinevaid: koduhoovis, tänaval pruutpaari maja ees, pruutpaari kodus toas, hotelli banketisaalis või mujal vastavalt selleks üüritud pinnal. Kutse saanul on mitteametlik kohustus pulma tulla ja mittetulemist peetakse väga solvavaks. Pigem on see siiski puhas rõõm, kui lihtsalt kohustus. Alkoholi pulmades ei tarvitata, pakutakse vett ja karastusjoole. Kuna pidu toimub tavaliselt hilisõhtul, ei pakuta ka sooja toitu, kuid tihti siiski kooki ja torti. Pulmale järgnevatel päevadel, tulevad pruutpaari külastama lähedased sugulased, tuues kingitusi, maiustusi ja ka raha. Vastukingiks saavad nad tavaliselt pruutpaari salongifoto. See on väga ilus aeg kõigi jaoks, sest alus on pandud uuele perele. Egiptuse pulm, toimugu see siis koduhoovis või ballisaalis, on igal juhul eluline ja oodatud.

***

*Käimist kui sellist ei eksisteeri, küll aga toimib see kihluse vormis.

*Tüdrukud abielluvad küllaltki noorelt, peavad olema abikaasast nooremad ja neitsid.

*Naine saab pulmade puhul kingituseks kindlasti kulda.

*Mehel võib olla neli naist, kuid siiski on see vaid alternatiiv ja tänapäeval haruharv.

*Abielu on lubatud tädi- ja onulaste vahel, kuid ka see traditsioon on taandumas.

*Sagedased on salongiabielud ehk teineteisele kosjamoori või perekonna poolt valitud kaasad, kuid siiski on vajalik mõlema osapoole nõusolek.

*Naised on pulmapäeval piiranguist vabad – kantakse lahtisi kleite, paljastatakse juukseid.

*Lilli ja kingitusi ei tooda, kuid pulmaauto ja -saal on lilledega rikkalikult kaunistatud.

*Peol tantsivad mehed ja naised eraldi, või ka ainult mehed või esinejad, kui needki.

*Abielludes jätab naine endale oma perekonnanime.

*Naine läheb elama mehe perekonna juurde, kuigi tihti kolitakse ka vanematest eraldi.

*Laste saamine on naise jaoks väga oluline, kuna see on üks abielu peamisi eesmärke.

*Abielurikkumine on islamis väärt surmanuhtlust, Egiptus on leebem – vanglakaristus.

*Lahutus on lubatud, kuid mitte soositud, sest mõtteliselt lahutab see kaks perekonda.

*Leskedel on luba uuesti abielluda, et mitte elada toetuseta üksi.

(Järgneb.)

9 responses

  1. Salam alaikom!

    Mul tekkis uks kusimus, et see on vist egiptuse traditsioon et naine pulmapaeval voib oma juukseid naidata. Minua arust Islam seda kull ei opeta, vahemalt mina pole seda kunagi kuulnud?

  2. Wa aelikum essalaam!
    Jah, see on tõesti üksnes traditsioon, minu teada praktiseerivad seda ka muud araabiariikide naised. Pulmapäeval ei ole siis mingeid piiranguid, kleididki on tihti lahtised. Samas on paljudel on ka sellised peakatted, et on nagu müts ja siis selle küljes loor. Islami pulm on traditsionaalselt hoopis selline, kus naised ja mehed pidutsevad eraldi ruumides, võõrad mehed pruuti ei näegi. Islami järgi on naiste ja meeste taolised segunemised üldse keelatud, nagu ka muusika jms.

  3. Eks see usklikkusaste on igal erinev. Kes uus, see ehk võtab veel õhinaga, aga küllap on ka juba tüdinuid ;).

  4. Piirangute all pidasin silmas kultuurilisi, seda mida ühiskond lubab.
    Usu koha pealt ütleksin nii, et vahest tunneb inimene end usule lähemal ja vahel kaugemal, seda ütles ka prohvet. Kuid see, kes on usu vastu võtnud õigetel alustel, selle usk saab ajaga üksnes tugevamaks minna.

  5. Uuele moslemile on usk otsus, ja kui ning kuni otsus on tugev, on ka usk tugev :). Kuid kes on moslemiks sündinud, või mõne muu religiooni sisse sündinud, ei ole tegelikult midagi otsustanud. Temale on usk lihtsalt “juhtunud” ja oma otsus kujuneb välja alles elu kõigus, kellel siis milline just. Või mõni lihtsalt kulgeb kaasa, ilma midagi otsustamata. Sellepärast erineb ka, kui püüdlikult keegi reegleid järgib.

    Räägin siin, sest kohati tundub mulle, et meie eestlastest moslemineiud nagu ainult islamis ja moslemitest ümbritsetult nüüd elakski. Aga muu maailm? Aga ülejäänud inimesed? Meie oleme ka ikka olemas ja eriti Egiptuses oleme ju vägagi esindatud! 🙂

    Mulle endale religioonid sellepärast ei meeldigi, et nad lahutavad maailma, tõmbavad jooni ja moodustavad kaste, kus sees tegeldakse peamiselt iseendi imetlemise ja kiitmisega ning kõigi ülejäänute sarjamise ja hurjutamisega. Maailma ühendamine, mis tahes religiooni vaatevinklist, tähendaks lihtsalt kõigi ülejäänute allutamist omamõtteviisile. Ei mingit austust ega empaatiat kaasinimese suhtes lihtsalt sellepärast, et ta on ka inimene. See ühisosa nagu poleks üldse oluline. Aga kuidas siis nii, ah, tüdrukud?! 600 aastat tagasi võis inimene ju ülejäänud maailma olematuks mõelda, sest et ta sellega kokku ei puutunud. Kuid nüüd me lendame lennukitega siuh sinna ja vilks tänna, ja kogu aeg on kõik rassid ja rahvad läbisegi. Kuidas on siis võimalik edasi elada moslemina, või ükskõik millise teise kasti esindajana ja öelda – ainult meie oleme õiged ja kõik ülejäänud on valed!?
    Et – kuidas moslem selle ülejäänud maailmaga suhtestub? Aastal 2010 :). Kes me ülejäänud oleme? Kes need kristlased on, ontliku moslemi jaoks? Vennad või mitte, ma pole aru saanud. Ja kui mina olen ketser, kas siis mina olen midagi ebapuhast nagu põrsas, või suisa sündsusetut. 😀 Kas mind tuleb tappa :-O või kuidas minusse suhtuda? Ma olen ka olemas, ja meid on rohkemgi! 😀

    • Tõepoolest need, kes on oma usku sündinud ja mitte seda teadlikkult järgima hakanud, need võivad oma usu nime all teha igasuguseid asju. Siin saab, nagu ka palju teiste käitumismudelite puhul, kõik alguse ikkagi lastetoast. Ka sündinud moslemite ja muude uskude järgijate hulgas on väga religioosseid inimesi, kui neile on maast madalast oma usust räägitud ja selle kohaselt vanemate eeskujul käituma õpitud. Ka oma usku sündides võib olla selle usu tugev järgija, nii et see tuleb südamest. Nagu võib ka juhtuda, et usk jääb teisejärguliseks ja esiplaanil on kultuurilised parameetrid.
      Elades moslemite keskel ja nendega igapäevaselt suheldes muutub maailm paratamatult islami keskseks, sest kõik toimetused ja tegemised saavad alguse sellest. Samas ei ole minu jaoks küll vähemalt kuhugi kadunud teised eestlased, olgu nad siis kristlased või uskmatud, nagu paljud eestlased seda ju on. Jah, me ei kohtu ehk islami pinnal aga kultuurilisel pinnal, eestlastena. Siin saabki tegelikult määravak mitte niivõrd see, millist religiooni keegi järgib, vaid millised on inimeste maailmapildid. Jätame religioonid üldse kõrvale ja võtame tavalise elu. Kui näiteks sünnib naisele laps, siis paratamatult kaovad tihti need sõbrannad, kellel endal lapsi ei ole ja tekivad uued lastega sõbrannad, sest inimeste huvid on muutunud erinevaks ja ka maailmapilt. Samasugusied näiteid võiks tuua mitmeid: arstidele meeldib lävida arstidega, õpetajatele õpetajatega, sest neil on lisaks igapäevasele rääkida ka tööalasest. Ka usu pinnal on samamoodi. Islami vastu võttes tekivad uued sõbrad, kes samuti moslemid, paljud endised sõbrad kaovad. Mitte sellepärast, et ma olen nüüd moslem ja parem uskmatust. Sugugi mitte. Mina küll end kellstki paremaks ei pea. Pigem ikka sellepärast, et teise moslemiga on ühesugused arusaamad ja maailmavaade, temaga on rohkematel teemadel rääkid, kui lihtsalt ilmast. Ka mittemoslemitega räägin ma tihti islami teemast, kui nad tulevad minult islami kohta midagi küsima näiteks. Samas ei ole mul kommet minna ise kellegi juurde seda arutama, sest ma ei tea kunagi, kellele tundub, et oma usku talle peale surun. Aga kui keegi küsib ja millegi vastu huvi tunneb – mul on alati väga hea meel vastata. Siis tundub, et ta hoolib.
      Miks ma üldse seda blogi kirjutama hakkasin? Muude põhjuste hulgas ka sellepärast, et näidata ühele tavalisele eestlasele, et tavamoslem ei ole mingi hullult vägivaldne ja kummutada muudki müüdid, sest tavamoslem on nagu igasugune teine tavaline inimene, üksnes selles, kuidas ta oma usku järgib, tuleb sisse erinevus. Ma ei ürita kedagi oma mõtteviisile allutada, lihtsalt rääkida kuidas üks moslem asju näeb. Sinul on sinu usk ja minul minu oma, nagu on kirjas ka Koraanis. Prohvet Mohamed elas edukalt kõrvuti nii juutide kui kristlaste kui uskmatutega, ilma et ta oleks kedagi tappa üritanud. Pigem üritas ta oma käitumisega olla neile eeskujuks ja näidata selle läbi islamit. Teda kutsuti tihti muude usu järgijate poolt näiteks nendevaheliste tülide lahutajaks ja kohtumõistjaks, sest ta oli tuntud äärmiselt õiglase inimesena ja tihti suutis rahumeelselt tülid lahendada. Oma kaasinimeste suhtes oli ta äärmiselt empaatiline. Näiteks, üks tema naaber, kes oli juut, tõstis alati prügi oma maja ukse taha. Kui prohvet ühel päeval prügi ei näinud, läks ta kohe uurima, mis mehega juhtunud on, kas on äkki haigeks jäänud. Neid näiteid võiks tuua palju, see lihtsalt kargas esimesena pähe. Prohveti teguviisi peaks järgima iga moslem.
      Ma ei ole kunagi arvanud, et olen kuidagi kellestki parem lihtsalt sel põhjusel, et end moslemiks nimetan. Nagu ka ei arva ma, et olen mõnest rätti kandvast mosleminaisest parem lihtsalt sel põhjusel, et kannan ka näorätti. Igal inimesel on õigus ju teha mida ta tahab ja järgida mida tahab või mitte midagi järgida. See ei tee kellestki automaatselt veel paremat inimest. Ka ei ole kogu ülejäänud maailm minu jaoks kuhugi kadunud, ei tõmba ma piire, et siit läheb minu kastike. Kogu maailm on endiselt omal kohal, selle maailmaga suhtlemine toimub muul tasandil kui religioossel, lihtsalt inimestena. Olgu siis tegu kristlaste või mitteusklikega. Moselmina esindan ma kõiki moslemeid ja inimesena inimesi ja eestlasena eestlasi, millisest vaatevinklist keegi vaadata soovib. Lihtsalt islam annab minu maailmale teatud suuna, mitte et ma nüüd teatud kastis oleksin. Ka ei maksa arvata, et inimese puhul, kes jumalat ei usu, on moslemi jaoks tegu kellegi sündsusetuga (loomulikult ei tule kedagi tappa). Moslemi jaoks on kõige olulisem olla oma hea käitumisega eeskujuks, millest ei tasu välja lugeda, et moslem on kõige parem. Me ei tea kunagi, millistele teedele tulevikus satume. Võib-olla sellest uskmatust saab kunagi väga hea moslem, ja heast moslemist uskmatu. Kohtumõistmine ehk jäägu kellegi kõrgema kätte.

  6. Hästi. Arst ja arst, ja moslem ja moslem. Aga inimene ja inimene? Kas minul ja sinul (näiteks) inimestena ei võiks olla ühesuguseid arusaamu? Kas tõesti ainult ilm ühendab? Paljud ennast arendada soovivad inimesed suhtlevad just hoopis endast kardinaalselt erinevate inimestega. Kuna neilt nad ehk kuulevad midagi uudsetki, midagi avardavat.
    Kuigi see võib olla väsitavam, kui suhelda omasugustega, seda küll.

    Tore et prohvet oli tubli inimene või kes just, aga samasugused – õiglased, viisakalt käituvad, tähelepanelikud, on ju väga väga paljud inimesed maailmas, sh paljud mitteusklikud? Mul on raske näha erilist või uudset selles, et keegi lihtsalt kenasti käitub. Mul on ka raske näha, kuidas hakkab inimene olulisis asjus erinema, kui temast saab moslem? Jah, ta hakkab täitma mingeid kombeid, kuid need eraldi võttes ei muuda maailmas üldse kuidagi. Et keegi palvetab või paastub, ei tee teda ju ei halvemaks, ei paremaks?

    Aitäh, et viitsid selgitada. Kohut mõista polegi vaja, kuid aru saamine tuleb ikka kasuks. 🙂

  7. Ma ei saanud päris täpselt aru, mida hakkab inimene eirama, kui temast saab moslem. Äkki sa täpsustaksid?
    Muidugi on maailmas väga palju häid inimesi ja muidugi on inimestel inimestega samuti ühesuguseid arusaamu, loomulikult on alati muust rääkida kui ilmast. Ja muidugi võivad oma hea käitumisega mulle eeskujuks olla ka paljud teised inimesed. Lihtsalt, olles moslem, uskudes islamisse, uskudes, et see on looja poolt saadetud elujuhend inimesele, saab mulle olulisemaks see, kuidas prohvet on oma käitumisega selle religiooni lahti seletanud. Aga seda ma arvan küll, et paastumine ja palvetamine muudavad inimese paremaks: eesmärgikindlamaks, kaastundlikkumaks, lahkemaks, tugevamaks, kontrollima oma ihasid, ka tervemaks näiteks ja veel palju muud kasulikku toovad endaga kaasa need kaks usulist toimingut. Ja kui ma inimesena muutun paremaks, siis olen ma muutnud paremaks ka maailma, just nii paljus, kui see on minu võimuses, minu kätes.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s