Blogija Anette Egiptimaa raamatutest

Egiptimaa 1 ja 2

Niisis, Egiptus. Mida me Egiptuse kohta teame? Me teame, et seal on püramiidid ja hinnaline ajalugu. Seal on moslemid. Ja naised keda me turismipiirkondades ei näe. Kui näeme, siis on nad alati musta riietatud. Me arvame, et meestel on lõbu laialt, naised aga halvas olukorras. Mis me veel teame? Tegelikult me rohkem ei teagi.
Me ei tea tegelikust moslemiperest midagi, hetkel räägin ma Egiptuse moslemiperest. Me ei tea kes nad tegelikult on ning nii võtavadki paljud inimesed endale seisukoha. Seisukoht on tavaliselt ja suure tõenäosusega negatiivne, vähemalt meie, eestlaste jaoks. Kuid need kaks raamatut olidki igati soojad, positiivsed ja muutsid minu meelt nii moslemite kui ka nende usu üle.

Ma arvasin alati, et Egiptus ei ole enam mitte midagi muud kui Araabia ja islam. Kõik kombed, inimesed ja kõik kõik on üks suur islam. Ning ega ma positiivne islami suhtes pole olnud ka. Eks meil kõigil tekib oma kujutluspilt.
Need kaks raamatut avanesid mulle soojalt. Ma sain teada lähemalt nii usust, kommetest(kommetest mis ei ole ainult islam, vaid ongi Egiptuse omad), inimeste hingeelus ja palju muudki igapäevaelust.
Ma sain teada, et islami usk ei olegi see kõige hullem, vaid võib olla lausa kõige vajavam usk inimestele, kes otsivad endale hingekaaslast sisemuse mitte välimuse järgi.
Nimelt islamis kannavad naised peas rätikut ja seljas äbääjät(vabandust, kui valesti kirjutatud). Miks? Just sellepärast, et võõrastele inimestele mitte näidata enda kehavõlusi. Kogu selle varjamisega ka noores eas puutud ikka kokku erinevate meestega, kuid nii nagu meil on asi kaugel. Inimesed õpivad üksteist tundma sisemuse mitte välimuse järgi. Ning võibolla seepärast ongi petmine rangelt karisatud, et inimesel Oli võimalus valida endale see õige. Või õigemini öelda võimalus otsida, leida endale see õige. Vahest on valikuid antud vaid üks ja sellegi rikkumisel on tagajärjed. Ma arvan, et seetõttu ongi petmine keelatud. Elus pole nii palju võimalusi, tuleb kasutada seda ära targasti.

Kas lõbu on keelatud? Ei sugugi mitte. Moslemid on tõelised lõbu nautijad. Külastatakse palju sugulasi, oodatakse neid ise külla. Ning moslemid on need, kes suudavad tõestada, et inimesel pole vaja lõbutsemiseks alkoholi. Nemad alkoholi ju ei joo. Lõbuks ja heaks enesetundeks piisab vaid soojast naeratusest ja heast tujust.

Soovitan neid kahte raamatut inimestele kes soovivad piiluda moslemite loori taha, kiigata igapäevaellu, mõista inimene, avardada enda silmaringi ning muidugi kummutada oma eelarvamused. Samuti leiab raamatutest huvitavaid fakte, näiteks moslem ei kasuta tualettpaberit.
Mul oli väga nauditav lugeda neid sooje raamatuid!
Aitäh autorile!

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s