Ehh, Uhhuduur

“Ehh, Uhhudur. Teheranist Addis Abebasse” Kui ma eelmises postituses väitsin, et sarnaste raamatute lugemisel on suureks plussiks kas kohaliku maa või autori tundmine, sest sel moel hakkab raamat jutustama hoopis säravamat lugu, siis selle raamatu puhul peavad mõlemad punktid minu puhul paika. Esiteks, elan ma mitte küll üheski neist läbitud maadest, kuid vägaga sarnase kultuuri ja religioonitaustaga riigis. Teiseks, on üks uhhuduurlane minu tädipoeg, kelle seiklustele ma juba plikapõlves unistavalt kaasa elasin. Minu tädi- ja onulapsed on kõik minust vähemalt 10 a vanemad ja Liivo hakkas seiklema juba üsna varases nooruses. Muidugi liikusid jutud maailmakodanikust ka suguvõsas, samuti raamatus mainitud Alaskatrip, kuhu Liivo hääletas (!) ja kuidas ta seal siis üksinda lumistel väljadel puid langetas ja karudega maadles 😉 Kindlasti on just tema lood selles süüdi, et mul huvi teiste rahvaste ja maade vastu tekkis. Võta kinni, ülejäänud tädi-onulapsed on ikkagi “korralikud” kodanikud, kui onupoja Egiptuse veealuse maailma fanaatilisus ehk välja arvata. Aga raamatust.

Ühest küljest oli põnev lugeda reisist kirjapanduna erinevate uhhuduurlaste poolt, päevade kaupa. Alguses aga tekitas see veidi segadust, et mis – just oli sellest sündmusest juttu ja juba jälle, edaspidi harjus. Teisest küljest muutis see raamatu stiili mõttes kuidagi hüplikuks, üks rääkis õllejahist, teine rattakäikudest, kolmas hakkas filosofeerima. Osadelt autoritelt oli palju teksi, teine kirjutas ainult ühe päev all. Võib-olla oleks parem olnud seda kuidagi võrdsemalt jagada, et ka erinevad vaated maadest oleksid olnud tasakaalus. Midagi ehk järgmise raamatu puhul silmas pidada. Nii kirjutas Liivo näiteks ainult Iraanist ja ma ei saanudki tema enda sule läbi tema muljetest teiste maade kohta rohkem teada. Samas kirjutas ta väga huvitavalt ja haaravalt ja see oli ka üks parimaid tekstae raamatus, mis haaras kaasa ja viis sellesse kirjeldatavasse kohta sisse. Ilmselt on see tema kui kaameramehe oskus pilti kirjeldada ja seda oleks võinud rohkem olla. Saan  aru, et raamatut loevad ilmselt väga erineva tausta ja huvidega eestlased, aga mind isiklikult jättis suhteliselt külmaks igasugune alko jaht ja rattasõidust, käikude vahetusest jms oleks võinud ehk riikide kasuks veidi vähem juttu teha. Aga ma saan ka aru, et see on lihtsalt minu kui ühe lugeja eelistus.

Meeldis, et raamatuga oli justkui kaasas ka film, mida olin etv pealt juba näinud. Lisaks oli raamatus rohkelt pilte, teinekord väga humoorikate pealkirjadega. Mõned faktid jäid ka silma. Väideti, et 99,9 protsenti islamimaailmast kasutab auku poti asemel ja maade hulgas oli mainitud ka Egiptust. Tegelikult see ikka nii ei ole. Egiptuses ja pakun et ka suuremas osas arenenud araabia maailmas on siiski kasutusel potid. Egitpuses on kodudes kindlasti potid, ühes peres olen näinud mõlemat varianti,  avalikes käimlates, kui asutus vms ei ole rajatud korterisse, on enamasti augud. Kusagil oli ka, et shish kebab tähendab farsi keeles kuus kebabi. Shish on küll kuus farsi keeles, kuid shish kebab peaks tulenema minu teada türgi keelest, kus shish tähendab varrast ehk siis kui menüüs on shihs kebab, siis see peaks olema vardas kebab ja lauale ei pruugi ilmtingimata tulla 6 tükki. Ühes kohas oli juttu sellest, kuidas piirivalve neid sadama territooriumilt välja ajas ja karjus “Birra!” ning uhhuduurlastele jäi segaseks, miks ta neile karjub “Õlu!” Tegeikult tähendab birra õlut, kuid ilmselt ütles ametnik “Barra!” mis tähendab “Välja! Minema siit!”  Mitmes kohas oli mainitud seda, et kohanimed olid ladina tähtedega kirjutatud nt kaardil ja sildil erinevalt ja see tekitas segadust, mis selle koha nimi siis ikkagi oli. Tegelikult loevad araablased õigeks nagunii üksnes araabiakeelset nime ja neil on täiesti ükskõik, kuidas täpselt seda inglise päraselt kirjutatakse. Sama kehtib ka inimese nimede puhul – oled sa Muhamed või Mohamed või Mahammed, vahet pole, oluline, et araabia keeles oleks õigesti kirjutatud.

Paar head mõtet Hanneselt:

„Huvitav, kust kohast on meil tulnud mõte, et just meie teame, kuidas on õige elada. Ja kust kohast  on meil tekkinud moraalne õigus käia õiget elu õpetamas maailma vääralt elavatele rahvastele. Kui pole nagu meil, siis on valesti. Meie suhtumine on, et te kõik olete väiksed lollid pruunlased ja araabid, meil on teist natuke kahju ka, sest teil pole sellist SKPd ja teie naised ei tohi küla peal ringi aeleda.“

„Me arvame, et elame vabas ühiskonnas ja meil on adekvaatne info ja maailmapilt. Sittagi. Elame väga kallutatud uudisvoogudes, mis toituvad lihtsustamisest ning mustvalgest maailmakäsitlusest ehk meie oleme head ja targad ning nemad halvad ja lollid. Vahel kuuleme mõnest pommiplahvatusest ja arvame, et teamegi, mis on maailm ja mis on tsivilisatsioon. Põmmpead on igal pool samasugused. Nad arvavad, et nende koduukse ees asuv on õige ja tsiviliseeritud ning teistsugune ongi mittetsivilisatsioon. Kas supermarketite, hüpermarketite, wifi ja geibaaride olemasolu on kõrgema või madalama tsivilisatsiooni märk, jäägu iga inimese enda otsustada.“

Jääme uusi seiklusi ootama! Ei tea, kas järgmine reis tuleb Egiptusest ka läbi?

Advertisements

2 responses

  1. See raamat mul kah loetud ja meeldis väga. Ja just sellesama siin viidatud Hannese esimese tsitaadi põhjal – kogu raamatut läbis minu meelest Eestlaste tavahoiakust erinevalt positiivne suhtumine inimestesse, kelle maale külla minnakse. Eriti pean ma silmas nn. araabiamaid.
    Sarnaselt Sinuga ei olnud minu jaoks oluline, kas ja kuidas möödus alkojaht, aga tõenäoliselt loevad raamatut ka inimesed, kellele ka need seigad huvi pakuvad. Ja jalgratastest ma ka väga palju ei taipa, kui välja arvata, et enne auto hankimist käisin ma kahe aasta jooksul enam-vähem maist oktoobrini jalgrattaga tööl sõtkudes iga päev ligikaudu 20km, küll ainult 10hommikul ja teist sama palju õhtul. Aga külmal maihommikul tõmbas ikka lihased juba selle väikese maaga kangeks. Imetlesin neid mehi nende kangeslaslikkuses jälle ja jälle seda katsumust ette võtta.
    Isiklikku seost mul ühegi uhhuduurlasega ei ole, aga Wend on väga sümpaatse mulje jätnud oma jutusaatega.
    Plaanin endale hankida ka esimese Uhhuduuri raamatu ja kui järgi tuleb, siis kindlasti ka need:D

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s