Leia oma tee

2012-12-23 14.30.58Lund sadas ja sadas. Lamasin paksul valgel vaibal männiokste all ja vaatasin kergelt virvendavasse helehalli taevasse. Ja reisisin mõtteis tagasi.

Kuidas olin ma siia jõudnud?

Minu elu on alati käinud 7 aastaste intervallidega. 7 aastat Egiptuses oli täis saanud, kui ma suvel Eestisse puhkama sõitsin. Ja tegelikult sõitsingi ju üksnes paariks kuuk, et enne kooli algust taas tagasi lennata, lennukipiletidki olid ostetud. Aga mu hinges oli teatav rahutus. Ma ei kujutanud ette, et pean saatma tütre kooli, teadmata, mis uus päev kaasa toob hetkel endiselt ebastabiilses riigis. Kuigi muidugi, väikelinnades on endiselt oma argipäev ja elu läheb edasi. Kuid siiski.

lataus

Mu higes oli ilmselt rahutus olnud juba mõnda aega. Vaevalt muidu oleksin üldse oma mõtteid ja tundeid lahti kirjutama hakanud. Olen just viimastel kuudel täheldanud, et kui hing on leidnud rahu, siis on sinu sees kõik vaikne. Ei teki sellist rahutusest tingitud vajadust oma mõtteid selgemaks mõelda.

Mingil hetkel selle suve jooksul tekkis minus teadmine, et üks ring on ümber ja tuleb edasi minna. Mis samas ei tähenda, et kunagi tagasi ei peaks minema. Lihtsalt hetkel tundus see kuidagi… valena. Kuigi vale on ehk liiga tugev sõna. Tundus, et hing ei saa ehk rahu, kui lähen.

Olen viimastel aastatel õppinud, et kui julged soovida ja sellesse uskuda, siis on kõik võimalik. Ja nii ma siin olen. Kuigi pean tunnistama, et Soome ei ole kunagi, tõepoolest mitte kunagi olnud see maa, kus oleksin unistanud elada. Kuid mingil kummalisel moel on siin kõik see, millest olen unistanud. See kõik on kuidagi just siin kokku saanud. See, et sain just siia tööpakkumise ja et kõik muu selle kõrval on justkui iseenesest sujunud ja läinud, suuremat vaeva selleks nägemata, on ehk vaid märk sellest, et nii ongi antud hetkel hea?

27282_488334701217513_1826874336_nKorraga meenus mulle seal lumevaibal lebades eelmise aasta algul tehtud soovidepilt. Seal oli pilt lumistest mägedest, mis kaetud kuusetukaga. Härmas loodusest. Veelombis hüppavatest lastest ja teine liivakastimängudest, lumememmest. Seal oli pilt laivast suvisest viljapõllust ja kadakatega ääristatud käänulisest rajast. Sõprusest, lilledest ja liblikatest. Mediteerimisest. Kirjutamisest ja raamatutest. Värskest toidust ja söögitegemisest. Lisaks teadlikult lisatud pildid uuest majast, autost ja rahast – sest kes siis neid juurde ei sooviks. Seal olid sõnumid nagu: “Igavesti noor”, “Fun” ja “Leia oma tee”.

Selgituseks. Minu akendest avaneb vaade lumistele mägedele, mis kaetud kuuskedega. Teistest akendest härmas loodus. Minu lapsed käivad loodusesõbralikus lasteaias, kus käiakse õues iga ilmaga, ja ka veelombis võib vabalt kummiriietega istuda. Ja loomulikult on selle vanaaegse maja juures ka liivakast. Eile valmis meie esimene lumememm. Viimaseid aastaid on täitnud kirjutamine ja söögitegemine rohkem, kui ma eales uskunudki oleks. Ja lisaks kõigele muule töötan ma nüüd lasteaias, kus noorus ja fun on märksõnad. Ja kus kõikidel on oma nimekaim – mina nimelt olen liblikas 🙂

See on kummaline, kas pole?

Ehk olen leidnud oma tee järgmiseks 7 aastaks?

Vahel lähen ma akna juurde ja leian end ikka ja jälle kaugusesse vaatamas. Justkui soovist veenduda, et see kõik ikka tõsi on. Aga see on!

44621_479591692091814_377083694_n (1)Ja minu so

ovit

us sel vana aasta viimasel päeval: ärge kartke unistada ja soovida, tehke oma soovipilt mõeldes korraks, et kõik on võimalik. Sellesse uskudes see nii ehk ka saab olema!

Sooviderikast uut!

Advertisements

10 responses

  1. Uhhh, niii tore lugemine oli! Hästi vahva, kui unistused niimoodi täide lähevad 🙂
    Edu, õnne ja kordaminekuid tulevaks aastaks!;)

  2. Hõredaks jääb siit meie ümbert, mis pole üldse tore! Olen siiski rõõmus, et teie lapsed saavad nii palju uusi elamusi, ja tööl käia on ka kindlasti toredam kui kodus istuda. Mul endal ei olegi praegu “soovide pilti”, ma isegi ei tea mida ma tahan või kas tahangi, mis ei tähenda siiski, et oleksingi olemasolevaga perfektselt rahul, kuid ei ole ka lausa rahutu. Nii et pean vist veel ootama. Küpsema. 🙂
    Õnne, jõudu, rõõmu!

  3. Oot-oot, ma olen midagi vist maha maganud. Elasite perega Egiptuses, vahepeal käisite Eestis raamatut esitlemas ja nüüd juba otsaga elate Soomes?

  4. Sa oled nii tubli, et kuulad enda sydameh22lt…Ma l6ikan ka igast ajakirjadest pilte v2lja ja olen teinud endale sellise raamatu kus on k6ik erinevad pildid mis inspireerivad mind, seda on alati hea vaadata 🙂

    • See on ka mõte. Ja pinterest.com toimib ka üsna hästi. Omal nahal kogetud 🙂 Kuigi ilmselt kõige efektiivsem on teha põhilisest seinapilt, kasvõi raami sisse, ja asetada kuhugi, kus nt hommikul esimese asjana või muul ajal värske ilmega seda vaatad. Minu pilt rippus kuid mul magamistoas 🙂

      • Jah ma teen ka j2rgmise asjana sellise plakati seina peale mul on juba plakat olemas, pinboard nii6elda.. praegu meil asjad veel lahti pakkimata, elame k6ik vennaga yhes toas 😀

  5. Pingback: oh uus, oh uus. « Subatlantika's Blog

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s