Egiptuse köök Oma Maitses

264662_458259177564881_1512287477_nJaanuarikuu ajakirjast Oma Maitse leiate minu artikli Egiptuse köögist, kust saab ka nouandeid, mida Egiptuse toidupoeriiulitelt kaasa voiks osta.

Head lugemist!

Advertisements

Uudis ERR lehel

Eestlanna Egiptuses: pilafilmi eesmärk oli moslemeid õrritada (12)

Vihased meeleavaldajad Kairos USA saatkonna ees. (Foto: Reuters/Scanpix)
UUENDATUD 09:02

20.09.2012 08:11
Islamiriikides toimuvatest pilafilmi-vastastest rahutustest võtab osa vaid tühine osa elanikkonnast, ehkki meedia vahendusel tundub paljudele, et tänavaile on tulnud kõik moslemid, ütles Egiptuses elav eestlanna Nele Siplane.

Ta rääkis ETV hommikuprogrammile “Terevisioon” antud telefoniintervjuus, et egiptlased saavad uudiseid peamiselt televisioonist. Seda, mida näidatakse, ka arutatakse omavahel, sest negatiivne meedia müüb ja paneb rääkima.

Siplane märkis, et ärevaid sündmusi jälgib enamik egiptlastest. “Aga on väga väike protsent suurest rahvahulgast, kellel võib-olla ei lähe hetkel elus nii hästi või nad otsivad kohta, kus ennast välja elada või negatiivseid tundeid maandada. Sellistele inimestele paratamatult sellised uudised mõjuvad õli tulle valamisena,” selgitas ta.

Siplane avaldas arvamust, et moslemeid ärritanud pilafilmi “Moslemite süütus” või prohvet Muhamedi pilapilte ei avaldatud juhuslikult. Tema meelest on need mõeldud õrritamisena, et mida moslemid nüüd ette võtavad.

“Kas tõesti sellist asja on vaja? Mina küll leian, et mitte,” ütles ta.

Saatekülaline, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso märkis samuti, et vaenu õhutamine on kellegi huvides. “See ainult tekitab pingeid juurde, leitakse jälle uusi inimesi, kelle vaated on ülimalt äärmuslikud, mitte mõistlikud. Ega islam ei ole vägivaldne religioon, nagu arvatakse,” ütles Hanso.

Ta avaldas arvamust, et olukord pingestub veelgi.

 

 

 

Mohamedi artikkel Delfile

Delfi Rahva hääle palvel kirjutas elust islamimaades Mohamed Elassal, kes elab suurema osa ajast eestlannast kaasa Nele Siplasega Egiptuses.

Ameerika Ühendriikide ja araabiamaailma suhted ulatuvad kaugele minevikku – suhted, mis on läbi põimunud paljudest pingetest, eriti neist, mis seotud otseselt või kaudselt Iisraeli heaks langetatud otsustega. Paljud araablased on sellisel arvamusel, kuna ameeriklased on alati ebaõiglaselt Iisraeli poolel.

Seetõttu on araablased alati tundnud Ameerika poolset rassismi ja tagakiusamist, nähes, kuidas süütuid inimesi iisraellaste poolt Gaza piirkonnas iga päev tapetakse. Kui ameeriklased nad ka avalikult hukka mõistavad, siis selja taga toetavad nad Iisraeli endiselt relvade ja rahaga. Seda eriti nüüd, kui võime iga päev kuulda uudiseid Ameerika ja Iisraeli poolt võimalikult välja kuulutatavast Iraani sõjast, mida õigustatakse nagu Iraagi sõdagi lisaks terroriohule aatomrelvade olemasoluga, kuigi viimase puhul selgus hiljem, et tegelikult ei leidnud Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur kuni sõja alguseni ühtki märki ega tõendit selliste relvade olemasolust – sellest tulenevalt mõistis iga moslem, et see sõda kuulutati üksnes Iraagi nafta saamiseks, mida Hussein neile ei andnud. Seejärel tekitas Ameerika pildi sellest sõjast kui sõjast terroristide toetajate vastu ja Iraagi inimeste heaolu kaitseks, millega kaasnes tegelikkus, mille all kannatavad iraaklased tänaseni.

Pärast kõike seda ebaõiglust, rassismi ja tagakiusamist ei või moslemid aga oma arvamust avaldada ja tunnevad, et kogu maailm vaatab neid kui metslasi ja terroriste, sest muidugi on maailma ühepoolne meedia Ameerika kontrolli all. Sellele lisaks, kui üks moslem soovib külastada või elada mõnes lääneriigis, leiab ta teelt palju takistusi, samas kui mõni teine vastupidises olukorras elab ja reisib äärmiselt lihtsalt. Selle ebaõigluse põhjuseid ei suuda moslemid mõista – põhjused, milleks minu arvates on majanduslikud ja kultuurilised erinevused. Enamik probleeme maailmas tulenevadki just kultuurilisest erinevusest, sest ei austata ega aktsepteerita teistsugust kultuuri ja kõik on selles kaasosalised – nii kõneleja kui vaikija, aktivist kui eemalehoidja, haritud kui harimatu. Kõik me oleme mõneti kitsarinnalised ja ei mõista, et on ka neid, kes näevad elu teisiti, kui nad ise.

Kogu maailmas on hetkel kuumaks teemaks prohvet Muhamedist vändatud mõnitav film ja moslemite reaktsioon sellele. Ja muidugi oli see taas harimatutele ja mässumeelsetele heaks põhjuseks kedagi tappa ja taga kiusata, samas kui islam julgustab alati läbi koraani ja prohvet Muhamedi sõnade mitte iialgi tappa ega kiusata. Islamit ei ole kunagi kellelegi peale surutud ja see on moslemite arvates sõnum maailmale, seega, kui see vastu võtta, tuleks ka kõiki selle reegleid täita, ja kui mitte, siis on igaüks vaba oma valikuid tegema.

Hetkel näidatakse teles üksnes Ameerika saatkondi araabiamaades, nagu Egiptuses ja Liibüas, samas kui tähelepanu ei pöörata üldsegi teisele poolele – paljud moslemid seismas vaikivas seisakus mošeede ees üle maailma, näitamas omapoolset hukkamõistvat suhtumist selle filmi osas kui tsiviliseeritud arvamuseavaldust. Need, kes streikisid Ameerika saatkondade ees on nendest mošeede eest seisnutest vaid väike osa. Enamus moslemeid mõistab hukka sellise filmi suhtes üles näidatud kaootilise reaktsiooni ja on selle vastu, enamus moslemeid on Ameerika suursaadiku hukkumise tõttu kurvad, eriti olles teadlik tema positiivsest moraalikoodeksist. Sest ka prohvet Muhamed ise kutsus inimesi üles oma moraalikoodeksit parendama ja täiustama.

Kogu minu tutvusringkond on hukka mõistnud seega ka prohvet Muhamedi moraalikoodeksi selletaolise portreerimise nagu selles kõnealuses filmis ja sama teed on läinud näiteks ka Egiptuse koptikristlased, kes on sarnaselt moslemitega nõustunud, et selle filmi loojad on oma teoga õhutanud üksnes vägivalda ja paljude riikide seadusandluses on karistatavad ka need, kes kuriteole õhutavad. Seega peaks Ameerika vastutusele võtma need, kes kuriteole õhutasid, ja Liibüa need, kes selle korda saatsid.

http://rahvahaal.delfi.ee/news/eestlanevalismaal/parast-ebaoiglust-ja-tagakiusamist-tunnevad-moslemid-et-kogu-maailm-vaatab-neid-kui-metslasi-ja-terroriste.d?id=64986418

 

 

 

Uus Iqra ilmunud

Ilmunud on taas moslemiteajakiri Iqra tasuta võrguväljaanne, mis seekord keskendub ramadanile ja terrorismile. Lisaks muudele teemadele leiab seekordsest lehest ka peatüki minu uuest raamatust “Mina olen moslem”. Samuti jätkub Egiptuse dialektiõping.

Ajakirja saab alla laadida siit.

Nele Siplane: igaühel on õigus oma usule!

Autor: Anneli Tarkmeel
Laupäev, 14. juuli 2012.

Kes me oleme? Kes mina olen? Lihtsad küsimused, aga rasked vastused. Nele Siplane (29) on Saaremaalt sirgunud noor enesekindel naine. See, et ta on moslemiusku eestlane ning elab oma mehe Mohamedi ja kahe lapsega Egiptuses, ei puutu tegelikult üldse asjasse. Ühise vestluse käigus leiame korduvalt, et inimloom käitub igal pool sarnaselt.

Nele Siplane: igaühel on õigus oma usule! – meiemaa.ee.