Artikleid taas

416241987_370Kes saavad käed kylge veel novembrikuu ajakirjadele Eesti Naine ja Pere ja Kodu, siis neist leiab taas minu artikleid.

Ajakirjas Eesti Naine 11.12 on juttu kohutantsijatest ja Pere ja Kodu räägib Egiptuse lasteaiast.

Head sirvimist!416242382_370

Advertisements

Egiptimaa 2 arvustus

 

“Egiptimaa 2” – Nele Siplane

87.

Pealkiri: “Egiptimaa 2”

Autor: Nele Siplane

Leheküljed: 176

Enda arvamus: Ma usun, et inimesed loevad raamatuid väga erinevatel eesmärkidel. Kui Sa loed raamatuid, et targaks saada, siis tihtipeale ei viitsi Sa süveneda emotsioonidesse, vaid otsid lihtsalt fakte.

“Egiptimaa” raamatud on minu jaoks väga emotsionaalsed. Mind ei huvitagi niivõrd “tõde” ja “faktid”, kui see, mis emotsioone minus need tõed ja faktid tekitavad. Just sellepärast meeldis see osa rohkemgi kui esimene. Endiselt imetlen egiptlasi ja tahan kindlasti kindlasti kunagi seda imelist maad külastada. Mul on hea meel, et ikka veel kirjutatakse  selliseid lihtsaid-armsaid raamatuid.

Hinnang: 10/10

http://yukilugemisp2evik.blogspot.fi/2012/10/egiptimaa-2-nele-siplane.html

 

Uudis ERR lehel

Eestlanna Egiptuses: pilafilmi eesmärk oli moslemeid õrritada (12)

Vihased meeleavaldajad Kairos USA saatkonna ees. (Foto: Reuters/Scanpix)
UUENDATUD 09:02

20.09.2012 08:11
Islamiriikides toimuvatest pilafilmi-vastastest rahutustest võtab osa vaid tühine osa elanikkonnast, ehkki meedia vahendusel tundub paljudele, et tänavaile on tulnud kõik moslemid, ütles Egiptuses elav eestlanna Nele Siplane.

Ta rääkis ETV hommikuprogrammile “Terevisioon” antud telefoniintervjuus, et egiptlased saavad uudiseid peamiselt televisioonist. Seda, mida näidatakse, ka arutatakse omavahel, sest negatiivne meedia müüb ja paneb rääkima.

Siplane märkis, et ärevaid sündmusi jälgib enamik egiptlastest. “Aga on väga väike protsent suurest rahvahulgast, kellel võib-olla ei lähe hetkel elus nii hästi või nad otsivad kohta, kus ennast välja elada või negatiivseid tundeid maandada. Sellistele inimestele paratamatult sellised uudised mõjuvad õli tulle valamisena,” selgitas ta.

Siplane avaldas arvamust, et moslemeid ärritanud pilafilmi “Moslemite süütus” või prohvet Muhamedi pilapilte ei avaldatud juhuslikult. Tema meelest on need mõeldud õrritamisena, et mida moslemid nüüd ette võtavad.

“Kas tõesti sellist asja on vaja? Mina küll leian, et mitte,” ütles ta.

Saatekülaline, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso märkis samuti, et vaenu õhutamine on kellegi huvides. “See ainult tekitab pingeid juurde, leitakse jälle uusi inimesi, kelle vaated on ülimalt äärmuslikud, mitte mõistlikud. Ega islam ei ole vägivaldne religioon, nagu arvatakse,” ütles Hanso.

Ta avaldas arvamust, et olukord pingestub veelgi.

 

 

 

Mohamedi artikkel Delfile

Delfi Rahva hääle palvel kirjutas elust islamimaades Mohamed Elassal, kes elab suurema osa ajast eestlannast kaasa Nele Siplasega Egiptuses.

Ameerika Ühendriikide ja araabiamaailma suhted ulatuvad kaugele minevikku – suhted, mis on läbi põimunud paljudest pingetest, eriti neist, mis seotud otseselt või kaudselt Iisraeli heaks langetatud otsustega. Paljud araablased on sellisel arvamusel, kuna ameeriklased on alati ebaõiglaselt Iisraeli poolel.

Seetõttu on araablased alati tundnud Ameerika poolset rassismi ja tagakiusamist, nähes, kuidas süütuid inimesi iisraellaste poolt Gaza piirkonnas iga päev tapetakse. Kui ameeriklased nad ka avalikult hukka mõistavad, siis selja taga toetavad nad Iisraeli endiselt relvade ja rahaga. Seda eriti nüüd, kui võime iga päev kuulda uudiseid Ameerika ja Iisraeli poolt võimalikult välja kuulutatavast Iraani sõjast, mida õigustatakse nagu Iraagi sõdagi lisaks terroriohule aatomrelvade olemasoluga, kuigi viimase puhul selgus hiljem, et tegelikult ei leidnud Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur kuni sõja alguseni ühtki märki ega tõendit selliste relvade olemasolust – sellest tulenevalt mõistis iga moslem, et see sõda kuulutati üksnes Iraagi nafta saamiseks, mida Hussein neile ei andnud. Seejärel tekitas Ameerika pildi sellest sõjast kui sõjast terroristide toetajate vastu ja Iraagi inimeste heaolu kaitseks, millega kaasnes tegelikkus, mille all kannatavad iraaklased tänaseni.

Pärast kõike seda ebaõiglust, rassismi ja tagakiusamist ei või moslemid aga oma arvamust avaldada ja tunnevad, et kogu maailm vaatab neid kui metslasi ja terroriste, sest muidugi on maailma ühepoolne meedia Ameerika kontrolli all. Sellele lisaks, kui üks moslem soovib külastada või elada mõnes lääneriigis, leiab ta teelt palju takistusi, samas kui mõni teine vastupidises olukorras elab ja reisib äärmiselt lihtsalt. Selle ebaõigluse põhjuseid ei suuda moslemid mõista – põhjused, milleks minu arvates on majanduslikud ja kultuurilised erinevused. Enamik probleeme maailmas tulenevadki just kultuurilisest erinevusest, sest ei austata ega aktsepteerita teistsugust kultuuri ja kõik on selles kaasosalised – nii kõneleja kui vaikija, aktivist kui eemalehoidja, haritud kui harimatu. Kõik me oleme mõneti kitsarinnalised ja ei mõista, et on ka neid, kes näevad elu teisiti, kui nad ise.

Kogu maailmas on hetkel kuumaks teemaks prohvet Muhamedist vändatud mõnitav film ja moslemite reaktsioon sellele. Ja muidugi oli see taas harimatutele ja mässumeelsetele heaks põhjuseks kedagi tappa ja taga kiusata, samas kui islam julgustab alati läbi koraani ja prohvet Muhamedi sõnade mitte iialgi tappa ega kiusata. Islamit ei ole kunagi kellelegi peale surutud ja see on moslemite arvates sõnum maailmale, seega, kui see vastu võtta, tuleks ka kõiki selle reegleid täita, ja kui mitte, siis on igaüks vaba oma valikuid tegema.

Hetkel näidatakse teles üksnes Ameerika saatkondi araabiamaades, nagu Egiptuses ja Liibüas, samas kui tähelepanu ei pöörata üldsegi teisele poolele – paljud moslemid seismas vaikivas seisakus mošeede ees üle maailma, näitamas omapoolset hukkamõistvat suhtumist selle filmi osas kui tsiviliseeritud arvamuseavaldust. Need, kes streikisid Ameerika saatkondade ees on nendest mošeede eest seisnutest vaid väike osa. Enamus moslemeid mõistab hukka sellise filmi suhtes üles näidatud kaootilise reaktsiooni ja on selle vastu, enamus moslemeid on Ameerika suursaadiku hukkumise tõttu kurvad, eriti olles teadlik tema positiivsest moraalikoodeksist. Sest ka prohvet Muhamed ise kutsus inimesi üles oma moraalikoodeksit parendama ja täiustama.

Kogu minu tutvusringkond on hukka mõistnud seega ka prohvet Muhamedi moraalikoodeksi selletaolise portreerimise nagu selles kõnealuses filmis ja sama teed on läinud näiteks ka Egiptuse koptikristlased, kes on sarnaselt moslemitega nõustunud, et selle filmi loojad on oma teoga õhutanud üksnes vägivalda ja paljude riikide seadusandluses on karistatavad ka need, kes kuriteole õhutavad. Seega peaks Ameerika vastutusele võtma need, kes kuriteole õhutasid, ja Liibüa need, kes selle korda saatsid.

http://rahvahaal.delfi.ee/news/eestlanevalismaal/parast-ebaoiglust-ja-tagakiusamist-tunnevad-moslemid-et-kogu-maailm-vaatab-neid-kui-metslasi-ja-terroriste.d?id=64986418

 

 

 

Blogija Mae sellest, miks on oluline raamatutest kirjutada ehk Egitpimaa II

“On hetki, mil ma mõtlen, et mille kuradi pärast ma siia neid pilte ja lühikesi kommentaare raamatutest üleüldse topin? Where is the point? Eriti veel, kuna ma teen seda täiesti süsteemitult ja teist sama palju jääb enamasti siia üles riputamata. Põhjuseid on erinevaid, seega palun mitte isiklikult võtta kellelgi.
Paar päeva tagasi aga sain vajalikkusest isegi aru. Noh, juhtus see, mis juhtuma pidigi. Ma nimelt tulin rõõmsasti koju Egiptimaa II raamatuga ja siis tegin ühe mõnusa tee ja eerasin end kerra oma kiiktooli ja hakkasin nautima…nautima on muidugi vale öelda, sest esimesed kolm lehekülge mõtlesin ma, et mida asja?! Nele kirjutab sama juttu, mis esimeses raamatus, sest see kõik tundus kuidagi kahtlaselt… tuttav. No ma siis lappasin lehti edasi ja ikka oli tunne, et see kõik on juba olnud. Muidugi oli olnud, sest ma olin seda lugenud juba kunagi mustmiljon aastat tagasi!
Järeldus: et kui üles ei tähenda raamatuid, siis nii just võibki juhtuda.”

http://maemaailm.blogspot.com/2012/08/ulepeakaela-armununa-louna-itaalias-c.html

 

 

 

Blogija Keiti Egiptimaast

“Egiptimaa (1.osa)” – Nele Siplane

79.

Pealkiri: “Egiptimaa (1.osa)”

Autor: Nele Siplane

Leheküljed: 176

Sisu: Teekond püramiidide maale on olnud teekond unistuste, aga ka iseenda juurde. See tee sai alguse, kui inglise filoloogia viimase kursuse tudengina reisibüroos töötades Egiptusesse jõudsin, aga see võis ka alata juba lapsepõlveunistustes igavesest suvest, Tutanhamoni kuldehetest ja kummalistest rahvariietest.
Eluteekond siinpool maakera on kestnud viis aastat, õlg õla kõrval abikaasa Mohamediga, egiptlasega, moslemiga, saatjateks meie lapsed Nadiin ja Omar. Eestlasena egiptlaste seas, moslemina moslemite hulgas kutsun nüüd teidki selle tegeliku elu loori taha piiluma, kuhu ise kunagi nii väga kiigata tahtsin, et kummutada eelarvamused ja avardada maailma veelgi.

Enda arvamus: Mina, kui tuntud ühiskonna kritiseerija, lugesin seda tõepoolest suu lahti. Ma ei ole ise usklik (mul on mingid oma uskumused, aga üldiselt ma siiski usklik pole) ja sellepärast üllatas mind tõeliselt, et selline usk võiks mulle peale minna. Aga läks! Kogu Egiptuse ühiskonnakorraldus, traditsioonid ja kõik muu, tundusid mulle peaaegu ideaalsetena. Naised austavad oma mehi ja mehed austavad oma naisi. Inimesed austavad üksteist! Ja mitte välimuse, vaid sisemuse järgi. Ma võiksin seda riiki selle raamatu põhjal veel tuhandel moel kiita, aga soovitan siiski kõigil (eelarvamusteta usu suhtes) endal see raamat läbi lugeda. Tegu ei ole ju välismaalase mõtetega, vaid autoriks siiski Eesti neiu.

Hinnang: 10/10″

 

 

 

Blogija Mae “Mina olen moslem” raamatust

 “See on kahtlemata tema parim raamat, tegelikult ka. Ärge laske end, palun, hirmutada pealkirjast (mina alguses lasin). Jah, siin on juttu islamist ja moslemiks olemisest, sugugi mitte igavalt kuiva juttu, kusjuures. Aga on ka palju muud, üldist, igapäevast, inimlikku, ja ma ütleks, et tubli kolmandik lugudest ei liigitu isegi otseselt moslemi või islami teema alla. Autor meenutab või räägib lihtsalt humaansetel teemadel. Lood on lühikesed ja kergelt hoomatavad.
Ja muidugi, mulle meeldib selle raamatu kaas, kohe vägagi!”

http://maemaailm.blogspot.com/