Kui te olete kunagi kokku puutunud mõne araablasega, siis ilmselt olete kokku puutunud ka sellega, et kõikvõimaliksesse kohtadesse ja kohtumistele kipuvad nad hiljaks jääma. Kui te olete nendega veidi rohkemgi kokku puutunud, siis juba teate, et minuti, tihti ka tunnise täpsusega, ei ole nendega mõtet midagi kokku leppida – vastasel juhul sööte pooled oma närvid lihtsalt kellale pilgu heitmisega ja kui see araablane siis lõpuks kohale ilmub, teil juba ootamisest ja närvitsemisest juuksed püsti, siis tema ei saa üldse aru, et midagi valesti on. “Hiljaks jäin? Oh, ma ei pannud üldse tähele.”
Täna pärastlõunal tuli Mohamedil tõlkida üks tekst inglise keelest araabia keelde. Eestikeelsed väljendid olid ka juba lisatud ja nii ma siis vajadusel, kui kusagil segaseks jäi, sest lausejupid võivad ju olenevalt kontekstist tõlkes olla erinevad, selgitasin juurde, kus mingit lauset täpselt kasutatakse ja milline on konnotatsioon. Siis tuli tõlkida selline lause: “Sa pead olema täpne” ehk “You must be punctual.” Aga võta näpust – araabia keeles puudub üldse selline sõna nagu “täpne”, ajalises tähenduses. Küll ma siis üritasin seletada, et see tähendab, näiteks, et ei tohi hiljaks jääda, peab kellaajast kinni pidama. Mohamed mõtles ja mõtles – no ei ole sellist sõna. Ajasime näpuga järge sõnaraamatustki. Seal oli väljend, mis tõlkes kõlaks: “Sa pead ajast hoolima” ja kusagil lõpus veel ka üksik sõna, mis tähendab hoopis “taimer, stopper”.
Nii et kui te järgmine kord puutute kokku probleemiga, et araablased hilinevad, siis teate – nad ei saagi täpselt tulla, sest neil lihtsalt puudub selline mõiste 😉
EGIPTIMAA 
Tean tapselt millest sa raagid 😉
mina tean ühte – minu getu 🙂 Ta on alati kellapealt täpne, kui mitte öelda et isegi varajasem kui kokkulepitud aeg. Aga ta on ka ainus keda tean, teised kõik kuuluvad ikka sinna egyptlaste hulka kes kella ei tunnista 🙂
ahsoo….nüüd siis tean,et ei ole mõtet oma närve kulutada sest minu araablane ei suuda kunagi kuskile õigeks ajaks jõuda või kui siis viimasel minutil joostes:D
See on hästi huvitav, minu arust, kuidas keel peegeldab inimeste maailmatunnetust. Eskimotel on mitmeid sõnu näiteks lume tähistamiseks – see on nende jaoks väga oluline. Aga tuleb välja, et kuigi me araablastelt täpsust ootame, siis asjatult, sest juba keelest joonistub välja, et see ei ole lihtsalt oluline 🙂
Tere, mina toon hoopis sellise elulise näite – seisab üks araablane kokkulepitud kohas Eestis ja ootab eesti meest – 15min,30min,45min-siis tuleb kiirustades eestlane kohale ja ütleb – oh sa juba ootad? Ega me ju minuti pealt kokku ei leppinud?! Ja see araablane on korduvalt oodanud hilinenud eestlasi:). Hetkel on tal juba välja kujunemas arvamus, et eestlased on pidevad kiirustajad ja ikka hilinejad ja kui hilinevad, siis osakavad ennast ikka kuidagi välja vabandada:)
Ega muidugi kõik sõltub ikkagi inimestest endist – on eestlasi, kes pidevalt hilinevad, ja araablasi, kes üritavad vähemalt tulle täpselt. Kuigi minul on lihtsalt olnud kogemusi pigem nii, et eestlased alati araablasi ootavad 🙂 Aga võib-olla need eestlased, keda mainisid, mõtlesid samamoodi, et tegu araablasega – nagunii ta hilineb ja siis hilinesid ise ka 🙂
no kui eskimodel on mitmeid sõnu lume väljendamiseks siis on loogiline et siin arabic sõna ثلج tähistab nii lund kui jääd mõlemat. ja püüa sa siis neile selgeks teha et rahe pole lumi ja lumi on valge ning pehme ning jää hoopiski kõva :S
Jah, samas kui kaameli kohta jälle on palju erinevaid sõnu.:)
No siis on vist mu abikaasa erand – ta on alati varem kohal, kui peaks 🙂 Kasvatuses on asi 😉
Ei ole nõus! Sellisel juhul on terve araabiamaailm kasvatamatu. On inimesi, kes pidevalt hilinevad, aga on ka neid, kes üritavad tulla täpselt – ometi nendest sõltumatutel põhjustel, sest teised hilinevad, jäävad nad ikkagi hiljaks.
Euroopas on elu natuke teine, sealsete araablastega on üldse raske paralleele tõmmata. Nende juured on küll siit, kuid Euroopas on nad juba end ümbritsevate inimeste järgi ümber kujunenud. Euroopas ei saagi hilinemist endale lubada. Siin võetakse aga vabalt, keegi ei hüppa nahast välja, sest kõik on juba nagunii selle hilinemisega harjunud.
Osaliselt on kindlasti süüdi ka see, et Egiptus on lihtsalt üle rahvastatud ja juba sellest tuleneb palju probleeme. Mõelge ise – elamispindala on sama suur, isegi väiksem kui Eesti, aga rahvast on 80 miljonit!
Nonii, ma sain ka nüüd lõpuks teada, kust see “täpse” ja tõlke jutt tuli; ma ei saanud ennist sealt teise teksti alt kommentaarist arugi, sest ma polnud seda teksti lugenud.
Võib-olla Egiptuse dialektis mitte, aga standardaraabia keeles sobiks “daqiiq” väga hästi “punctual” vasteks.:)
Ma hakkasin huvi pärast internetis seda teemat googeldama ja leidsin ühest foorumist sellise postituse:
In Turkish, we don’t use any “points”.
Minute = Dakika
Punctual = Dakik
I don’t know Turkish, but indirectly I think there is a tenuous connection with points or dots here: dakika pretty obviously derives from the Arabic for minute, daqiiqa, which is also a small particle and daqiiq means fine, exact, precise, and as a noun, flour, which consists of finely ground grains (dots). After all the English minute, pronounced as my newt, also means extremely small.
But actually, for punctual, Arabic itself uses مُرَاعٍ لِلْمَوْعِد
muraa3in lilmau3id, literally, respectful of the appointment.
Nii et ma saan sellest aru, ikka daqiiq sõnaga ei öelda, vaid pigem mõistet lahti selgitades.
Allahu aalam 🙂
Oh, kui huvitav.:) Seda asja tuleks lausa süvitsi uurida. Meile Sorbonne’is suulise väljendusoskuse tunnis õpetati küll “daqiiq”i ka selles punktuaalse tähenduses, aga tegelikkuses, ka õppejõud on inimene ja oma dialektist mõjutatud. Meie õppejõud oli liibanonlane, seega ehk on sellest mõjutatud? Samas, minu suur araabia keele sõnaraamat annab “daqiiq”i kohta teiste tähenduste hulgas ka “ajaliselt täpne”. Allahu alim! Aga väga huvitav küsimus igal juhul. 🙂